Suomi.fi
Sirduu njuolgist siskáldâsân.
OvdâsvástádâsornijdumeTuámustovlilájádâs

Virgeomâhâšmiärádâsâst väidim haldâttâhriähtán

  • Palvâlus
  • Oles Suomâ
  • Almos palvâlus

Ääšiuásálâš puáhtá uuccâđ nubástus virgeomâháá toohâm miärádâsân, jis miärádâsân lii máhđulâš laavâ mield uuccâđ nubástus.

Ääšiuásálâš lii olmooš tâi ornijdume, moos virgeomâháá miärádâs čuáccá tâi moos tot njuolgist vaaigut. Kieldâlii miärádâstohâmist nubástus miärádâsân pyehtih uuccâđ meid eereeb iärrás puoh kieldâliih.

Virgeomâháá toohâm miärádâsâst puáhtá maŋgii toohâđ väidim njuolgist haldâ ...

Tooimâ návt

Maht mun toohâm väidim haldâttâhriähtán?

Väidim haldâttâhriähtán kalga ain toohâđ kirjálávt.

Tun puávtáh rähtiđ väidimčáállus jieš tâi kevttiđ ton rähtimist išedeijee. Tun puávtáh meid váldásmittiđ äššiulmuu toohâđ väidim tuu peeleest.

Äššiolmooš kalga lahteđ väidimân tuu vuáláčäällim väldikirje. Väldikirje ij tarbâšuu, jis tuu išedeijee lii äššivyeijee, almos riehti-išedeijee tâi love finnim riehtijotteemišedeijein adelum laavâst uáivildum nuuvt kočodum lopelahâolmooš.

Maid väidim kalga anneeđ sistees?

Väidim puáhtá leđe rijjâhámásâš. Tast kalga kuittâg ain almottiđ:

  • Mon miärádâsân tuu väidim kuáská
  • Moin oosijn tun uusah miärádâsân nubástus já maid tun vaađah nubásmittiđ
  • Vuáđustâsah, moiguin tun vaađah miärádâsân nubástus
  • Jis miärádâs ij čyesi tunjin, te almoot, moos tuu väidimvuoigâdvuotâ ääšist vuáđuduvá.
  • Tuu nommâ, vuáláčáálus, päikkikieldâ já ohtâvuotâtiäđuh. Šleđgâlávt tohhum väidim ij taarbâš vuáláčäälliđ.
  • Tuu persovntubdâldâh tâi irâttâs- já siärvustubdâldâh
  • Prooseesčujottâs (om. šleđgâpostâčujottâs), moos riehtijotemân lohtâseijee ohtâvuođâväldimeh já miärádâs vuolgâttuvvojeh

Maid äššikiirjijd väidimân kalga lahteđ?

Lahte jieijâd väidimân taid äššikiirjijd jieijâs tiätuvuárkkán:

  1. Miärádâs, moos tun uusah nubástus väidimčujottâsâiguin, algâalgâlâžžân tâi kopion.

2. Tiätu tast, kuás miärádâs lii adelum tunjin tiättun, ovdâmerkkân kopio finnimtuođâštusâst tâi eres čielgiittâs väidimääigi älgim äigimuddoost

3. Äššikirjeh, moid tun vuáđudah tuu väidim, jis jieh lah toimâttâm taid jo tolebáá miärádâs toohâm virgeomâhâžân.

Tooimât äššikiirjijd mielâstubbooht PDF-tiätuvuárkkán. Adde äššikirjijd noomâid čielgâsávt tienuuvt, ete nommâ valdâl nuuvt pyereest ko máhđulâš äššikirje siskáldâs.

Maht väidim toimâttuvvoo haldâttâhriähtán?

Väidim kannat ain vuosâsaajeest toimâttiđ haldâttâhriähtán haldâttâh- já sierânâstuámustoovlij šleđgâlii ášástâllâmpalvâlusâst.

Šleđgâlâš ášástâllâmpalvâlus lii tiätutorvolâš vyehi toimâttiđ äššikiirjijd, maid kalga toollâđ syeligâsâst já moh láá ärgiluánduliih. Ášástâllâmpalvâlusân čáládâttoo siisâ paŋkkitubdâlduvváin, moobiilnanodâssáin tâi nanodâskorttáin.

Jis tun jieh paste kevttiđ šleđgâlii ášástâllâmpalvâlus, tun puávtáh toimâttiđ jieijâd väidim meid šleđgâpoostâ peht, reivân tâi pyehtimáin väidim persovnlávt tâi äššiulmuu peht haldâttâhrievti kirjimkontturân.

Jis tuu väidim ana sistees äššikiirjijd, maid kalga toollâđ syeligâsâst tâi láá ärgiluánduliih, te mij avžuuttep kevttiđ haldâttâh- já sierânâstuámustoovlij šleđgâlii ášástâllâmpalvâlus tâi riehtiministeriö torvopoostâ.

Virgeomâháá miärádâsân lohtum väidimčujottâsâst muštâluvvoo, mon haldâttâhriähtán väidim kalga toimâttiđ.

Palvâlus olášut

Tuámustovlilájádâs

Palvâlusâst västid

Tuámustovlilájádâs
Teevstâst västid: Tuámustovlilájádâs
Peividum: 8.7.2026