Suomi.fi
Sirduu njuolgist siskáldâsân.

Pälkkitoorjâ

  • Palvâlus
  • 8 kieldâ
  • Almos palvâlus

Pälkkitoorjâ lii pargottes pargo-occee pargosaje kavnâm oovdedmân uáivildum toorjâ, mon pargovyeimivirgeomâhâš puáhtá mieđettiđ pargoadeleijei pälkkikoloid. Pälkkitorjum pargo tárguttâssân lii ovdediđ pargottes pargo-occee pargo kavnâm ávus pargomarkkânijn já pyerediđ suu áámmátlii mättim. Toorjâ mieđettuvvoo já máksoo pargoadeleijei, mutâ ton mieđettem vuálgá ain pargottes pargo-occee palvâlustáá ...

Tooimâ návt

Uusâ torjuu puorijn aigijn ovdil ko pargokoskâvuotâ álgá. Pargokoskâvuotâ puáhtá älgiđ eskân, ko torjust lii adelum miärádâs.

Mieđettum pälkkitoorjâ máksoo maŋasčyeccen tienuuvt, ete mävsittempajan siskálmittojeh oovtâ kalendermánuppaje ääigi nuuhâm päälhimäksimpajeh. Tun puávtáh uuccâđ torjuu mááksun maaŋgâ mävsittempaje ääigist. Toorjâ máksoo kuittâg mävsittempoojij mield.

Tooimât mävsittemucâmuš pargovyeimivirgeomâhâžân kuulmâ mánuppaje siste ton kalendermánuppaje nuhâmist, mon ääigi majemuš mävsittempaje, mii kulá toorjâpajan, nohá. Toorjâpaje lii tot paje, mii lii miäruštâllum miärádâsâst torjuu kukkodâhhân.

Uusâ torjuu já ton mävsittem ášástâllâmpalvâlusâst

Uusâ torjuu já ton mävsittem šleđgâlii luámáttuvváin ášástâllâmpalvâlusâst. Čáládât ášástâllâmpalvâlusân siisâ persovnlij paŋkkitubdâlduvâiguin, moobiilnanodâssáin tâi nanodâskoortáin.

Teevdi ucâmuš ášástâllâmpalvâlusâst já lasseet toos tárbulijd lahtosijd. Palvâlus siskáldâs ravvuuh išedeh ucâmuš tevdimist. Ášástâllâmpalvâlusâst tun puávtáh kyeđđiđ ucâmuš, västidiđ ucâmušân kyeskee tievâsmittempivdemáid, tievâsmittiđ tuu ucâmuš já väldiđ vuástá tuu áášán kyeskee miärádâsâid.

Ášástâllâmpalvâlusâst ucâmuš puáhtá kyeđđiđ váldásmittum olmooš. Ornijdume peeleest pyehtih ášástâllâđ sierâ adelum váldásmittemttáá ulmuuh, kiäin lii aašij hoittáámân jo orroo váldásmittem tâi registertiäđoid vuáđuduvvee vuoigâdvuotâ. Ášástâllâmpalvâlus täärhist ulmuu ášástâllâmvuoigâdvuođâ čáládâttâm ohtâvuođâst.

Torjust kevttum váldásmittemääši nommâ lii Pälkkitorjuu uuccâm.

Tun finniih ravvim ášástâllâmpalvâlus kiävtun já váldásmitmân Yritys-Suomi-ravviimist.

Koijâd táárbu mield lase kyeđđimáin ohtâvuotâväldimtáttum šleđgâlii ášástâlmist, suáittimáin Tave- já Nuorttâ-Laapi pargolâšvuotâkuávlu ohtâvuotânumerân tâi vuolgâtmáin mijjân šleđgâpoostâ čujottâsân tyonantajapalvelut@sodankyla.fi.

Kiäs já moi iävtuiguin

Kuorâttâllâmmiäldásii pälkkitorjuu puáhtá mieđettiđ irâttâssáid, main lii y-tubdâldâh já moh tuáimih pargolâšvuotâkuávlu kieldâin (ij kieldáid, kieldâovtâstuumijd, servijd, siättusáid, staatâ virgáduvváid, pyereestvaijeemkuávloid tâi päikkituáloid).

Pälkkitoorjâ kalga čuosâttuđ kuávlu pargottes pargo-occei, mon puotâ pargovyeimivirgeomâhâš lii árvuštâllâm, ete toorjâ ulmemiäldásávt oovded suu pargo kavnâm ávus pargomarkkânijn, ko suu áámmátlii mättim puárrán.

Áámmátlii mättim pyereedmân pälkkitorjuu puáhtá mieđettiđ, jis pálkkááttemnáál pargo-occee tiävdá monnii čuávuváin kriterijn:

  1. lii 15–24-ihásâš;
  2. lii tiävdám 50 ihheed;
  3. ij lah čođâldittâm pajeuáppeetotkos, áámmátlii škovliimist adelum laavâst uáivildum totkos tâi toid paldâlistum olgoeennâmlii nube tääsi totkos;
  4. lii enâmânvärrejeijee, kiäs lii rahtum tâi kiäs puáhtá rähtiđ siärvádume oovdedmist adelum laavâst uáivildum siärvádumevuávám; tâi (30.12.2024/1101)
  5. ij lah lamaš tiänáspargoost kuuđâ ovdebáá mánuppaje ääigi.

Pälkkitorjuu kukkodâhân vaaikut pálkkááttemnáál pargee pargottesvuođâ kukkodâh já kevttimnáál orroo meriruuđah sehe pälkkitorjum pargokoskâvuođâ kukkodâh.

Pälkkitorjuu puáhtá mieđettiđ lasseen oppâsopâmušškovliimáid. Oppâsopâmušškovliimáid lii máhđulâš mieđettiđ pälkkitorjuu meid talle, ko pargottes pargo-occee ij teevdi ovdiibeln mainâšum kriterijd. Oppâsopâmušškovliimáid mieđettemnáál torjuu kukkodâh puáhtá leđe enâmustáá ihe.

Toorjâ ij mieđettuu, jis

  • pargokoskâvuotâ lii álgám jo ovdil ko torjuu mieđeetmist lii tohhum miärádâs
  • toorjâ ponjá kištottâllâm koskâvuođâst iärásáid, kiäh fäälih siämmáid pyevtittâsâid tâi palvâlusâid
  • pargoadeleijee lii merhâšitteht kuáđđám tovâhánnáá jieijâs päälhimäksimkenigâsvuođâ tâi kenigâsvuođâid mäksiđ viäruid tâi lahâaasâtlijd máávsuid
  • tuu ovdâstem ornijdume lii EU staatâtorjui almos juávkkuspiekâstemasâttâsâst uáivildum vaigâdvuođâin orroo irâttâs tâi toos kuáská Euroop komissio miärádâsân vuáđuduvvee mävsihánnáá peerrâmmiärádâs, mast toorjâ lii kulluuttum njuolgâdusâi vuástásâžžân tâi ij-hiäivulâžžân sisâmarkkânáid.

Torjuu lii máhđulâš finniđ luovâscelkkiimijn tâi págguluámust peerusthánnáá, ko pargokoskâvuođâst orroo pargei meeri lii torjuu uuccâm muddoost ucemustáá siämmáá styeres ko pargei luovâscelkkim tâi págguluámun piejâm ääigi. Toorjâ ij uážu hiäjusmittiđ tuu palvâlusâst orroo pargei sajattuv.

Tuávááš já lahâasâttem

Palvâlus olášut

Tave- já Nuorttâ-Laapi pargovyeimipalvâlusah

Palvâlusâst västid

Tave- já Nuorttâ-Laapi pargovyeimipalvâlusah
Teevstâst västid: Tave- já Nuorttâ-Laapi pargovyeimipalvâlusah
Peividum: 14.4.2026